Gonadotropiinid ja nende tootmist määravad geenid
Gonadotropiinid on hormoonid, mis reguleerivad inimese soolist arengut ja paljunemist. Ajuripatsis toodetud folliikuleid stimuleeriv hormoon (FSH) ja luteiniseeriv hormoon (LH) on ühed võimsamatest hormoonidest, mis reguleerivad sugurakkude arengut ja küpsemist.
Hormoonide tootmine algab juba looteeas, mil nad mõjutavad sugunäärmete diferentseerumist ja sugurakkude reservi väljakujunemist. FSH ja LH on äärmiselt olulised naistel menstruaal-funktsiooni ja meestel spermatogeneesi regulatsioonis. On teada, et liiga kõrge või liiga madal FSH ja LH tase on seotud sugurakkude küpsemise häirumise ja seega ka viljatusega. Tõsiseid muutusi (mutatsioone) neid hormoone tootvates geenides esineb väga harva ja peaaegu kõik sellised inimesed on viljatud. Samas on aga teada, et geeni aktiivsust ja seeläbi hormooni taset ja tema toimet reguleerivad paljud pärilikud ja mittepärilikud tegurid.
Inimese kooriongonadotropiin (HCG) on üks esimesi hormoone, mida areneva embrüo trofoblasti rakud (neist areneb hiljem platsenta) hakkavad raseduse ajal tootma. HCG piisav hulk on vajalik raseduse normaalseks kuluks. HCG, FSH ja LH koosnevad kahest alaühikust: alfa ja beeta. Alfa alaühik on neil kõigil sarnane, beeta alaühik on igal hormoonil erinev ja see annab igale hormoonile temale spetsiifilise toime. 