HAPPY PREGNANCY UURING

Platsentas ekspresseeritud geenide ja nende poolt kodeeritud valkude seos rasedustüsistuste tekkega


 Paljud geenid ja nende poolt kodeeritud valgud on erineval määral ekspresseeritud (avaldunud) nii platsenta koes kui ema veres normaalse ja tüsistustega kulgeva raseduse korral. Näiteks HCG (inimese kooriongonadotropiini) tase ema vereseerumis ning hormooni beeta alaühikut kodeerivate CGB geenide ekspressiooni tase platsenta koes on raseduse katkemise korral oluliselt madalam võrreldes normaalselt kulgeva rasedusega.

 Ülegenoomsel geeniekspressiooni (Affymetrix, ekspressioonikiip HG-U133Plus) taseme võrdlemisel trofoblasti koes normaalselt kulgeva raseduse  ja korduva raseduse katkemisega juhtumite puhul ilmnes oluline erinevus 27 geeni ekspressioonitasemes. Rasedate vereseerumis oli pilootkatsete tulemusena TRAIL (TNF-Related Apoptosis-Inducing Ligand) geeni poolt kodeeritud valgu sTRAIL tase katkeva, peetunud ja emakavälise raseduse korral kõrgem kui samas raseduse suuruses mõõdetud normaalselt kulgeva rasedusega emade veres. sTRAIL kõrgem tase raseduse katkemise korral on kinnitunud ka teise uurimisgrupi poolt läbiviidud sõltumatus uuringus.

 Raseduse I poolel (5-18. rasedusnädal) toimuvad olulised muutused platsenta geeniekspressiooni mustris. Võrreldes raseduse algusega on raseduse 17.-18. nädalal aktiviseerunud kudede differentseerumises, organite arengus ja rakkudevahelises regulatsioonis osalevad geenid. Raseduse lõpus enamike II trimestri spetsiifiliste geenide ekspressioon platsentas langeb. Meie uurimistöö tulemusena ilmnes, et hilis-raseduse tüsistuste preeklampsia, gestatsioonidiabeedi ja vastsündinu madala sünnikaalu puhul on iseloomulik mitmete II trimestri spetsiifiliste geenide (STC1, CCNG2, LYPD6) püsivalt kõrgem ekspressiooni tase platsentas. Pilootuuringu tulemusena oli STC1 poolt kodeeritud stanniokaltsiini tase kõrgem emade vereseerumis preeklampsia ja eriti üsasisese kasvupeetusega tüsistunud preeklampsia korral. 

Kasvuhormooni geeniklastri seos loote kasvu ja rasedustüsistustega

 Inimese platsenta kasvuhormoonil (PGH) ja platsenta laktogeenil (PL) on oluline roll nii loote üsasisesel kasvul kui ka ema ainevahetuse kohanemisel rasedusega. Nende hormoonide tootmist kodeerivad inimese kasvuhormooni/koorioni somatomammotropiini (GH/CSH) geeniperekonna geenid, mis asuvad 17. Kromosoomis.

 Inimese GH/CSH geeni- perekond koosneb viiest väga sarnase struktuuri ja DNA järjestusega (92-98%) geenist - GH1, GH2, CSH1, CSH2 ja CSHL1. GH1 geen kodeerib kasvuhormooni (GH) tootmist hüpofüüsi eessagaras. Hüpofüüsi kasvuhormoon mõjutab inimese sünnijärgset kasvamist ja täiskavanuea ainevahetust. Ülejäänud neli geeni - GH2, CSH1, CSH2 ja CSHL1– avalduvad platsentas. GH2 kodeerib platsenta kasvuhormooni (PGH) ning CSH1 ja CSH2 geenid platsenta laktogeeni (PL) tootmist. CSHL1 funktsionaalne tähtsus ei veel teada. Lisaks põhigeeni järjestustele, millelt toodetakse PGH ja PL hormooni, esinevad nendel geenidel ka alternatiivsed geenivariandid (mRNA transkriptid).

 Mõlema platsenta hormooni, PGH ja PL, tase ema seerumis tõuseb raseduse edenedes ja saavutab kõrgpunkti raseduse lõpus. Mõlema hormooni tavapärasest madalam tase seondub loote üsasisese kasvamise häirega (üsasisese kasvupeetusega või gestatsiooniea kohta madalakaalulise lootega). Madalakaaluliste loodete korral on kõik neli platsenta avaldumisega GH/CSH geeniperekonna liiget vähem avaldunud kui samas raseduse suuruses sündinud normaalkaaluliste laste platsentades. Makrosoomsete (gestatsiooniea kohta liiga suure kaaluga) laste platsentades oli PL kodeerivate geenide CSH1 ja CSH2 avaldumise tase platsentas kõrgem võrreldes normaalkaaluliste vastsündinute platsentadega.

 Preeklampsiaga tüsistunud raseduste platsentades oli inimese GH/CSH geeniperekond tervikuna vähem avaldunud võrreldes normaalselt kulgenud kontrollgrupi platsentadega. GH2 ja CSH1 geeni kahe alternatiivse mRNA transkripti (GH2-2 ja CSH1-2) madalam avaldumise tase platsentas oli täheldatav vaid nendel preeklamptikutel, kellel sündis normaalkaalus laps.

 Kuigi preeklampsia ja üsasisese kasvamise häire patofüsioloogia on erinev, on mõlema häire korral täheldatud platsentas sarnaseid muutusi (ebapiisav spiraalarterite remodelleerumine, häired süntsüütsiotrofoblasti formeerumises). Gestatsioondiabeediga tüsistunud raseduste platsentas oli GH2 geen enam avaldunud vaid nendel juhtudel, kui kaasnes loote makrosoomia.