Kaksikute sünnitusviisi uuring (Twin Birth Sudy)
2003-2013 a osales SA Tartu Ülikooli Kliinikumi naistekliinik Kaksikute sünnitusviisi uuringus.
Täiendavad materjalid: http://www.nejm.org/doi/suppl/10.1056/NEJMoa1214939/suppl_file/nejmoa1214939_appendix.pdf
Üle maailma kaasati uuringusse 2804 kaksikut ootavat rasedat, neist 1398 randomiseeriti plaanilise keisrilõike gruppi ning 1406 plaanilise vaginaalse sünnituse gruppi. Tartu naistekliinikust osales uuringus 53 rasedast, kellest 29 sattus plaanilise vaginaalse sünnituse ja 24 plaanilise keisrilõike gruppi.
Kas emad, kes sattusid plaanilise keisrilõike gruppi olid sarnased emadega, kes sattusid plaanilise vaginaalse sünnituse gruppi?
Esmalt hinnati kas emad olid randomiseerimise ehk juhusliku valiku tegemise hetkel sünnituse kulgu mõjutavate tegurite osas sarnaste näitajatega. Leiti, et mõlemas grupis oli võrdsel määral üle 30-aastased emasid (45,4%); korduvsünnitajaid oli kummaski grupis 61,5%. Plaanilise keisrilõike grupi emadel oli varem keisrilõiget olnud 7,2% ning vaginaalse sünnituse grupis 7%. Ultraheliuuringu põhjal hinnatud oletatav esimese kaksiku sünnikaal oli mõlemas grupis täpselt sama, 2238g, teise kaksiku oletatav sünnikaal oli 2223g plaanilise keisrilõike grupis ja 2232g plaanilise vaginaalse sünnituse grupis. Ühemunakaksikuid oli kummaski grupis 24%. Seega olid sünnituse plaani koostamise ajal eelnevad näitajad sarnased.
Sünnituse kulg
Plaanilise keisrilõike grupis toimus sünnitus keisrilõike teel 1252 juhul (89,9%), 11 juhul (0,8%) oli tegemist kombineeritud sünnitusega (esimene kaksik sündis vaginaalselt, teine keisrilõike teel) ning 129 juhul (9,3%) sünnitati vaginaalsel teel. Peamine põhjus, miks plaaniline keisrilõige asendati vaginaalse sünnitusega, oli ema soov ise sünnitada.
Plaanilise vaginaalse sünnituse grupis toimus vaginaalne sünnitus 783 juhul (56,2%), 59 juhul (4,2%) oli tegemist kombineeritud sünnitusega ja 551 juhul (39,6%) keisrilõikega. Keisrilõike sagedasemateks põhjuseks olid ühe või mõlema kaksiku seisundi halvenemine (194 juhul), vaginaalseks sünnituseks ebasoodne kaksiku asend (116 juhul) ja ema soovimatus ise sünnitada (144 juhul). Eestis sünnitas 24-st keisrilõike grupi rasedast 21 keisrilõike teel (87,5%) ning 3 juhul vaginaalselt ning 29 plaanilise vaginaalse grupi rasedast teostati keisrilõige 9 juhul (68,9% sünnitati vaginaalselt, nagu planeeritud).
Vastsündinute ja emade tervis
Vastsündinute rasket haigestumist ja surma esines plaanilise keisrilõike grupis 60 juhul (2,2% kõikidest selle grupi vastsündinutest) ning plaanilise vaginaalse sünnituse grupis 52 juhul (1,9%). Erinevus ei olnud statistiliselt oluline (p=0,49). Võrreldes vaginaalsel teel sündinud kaksikutega, oli keisrilõike teel sündinud laste šanss raske tüsistuste tekkeks samaväärne: 1,16 kordne (95% usaldusintevall 0,77-1,74).
Eestis sündinud uuritavatest kaksikutest vajasid kaks enneaegselt sündinud last hingamisprobleemide tõttu kunstliku hingamist esimestel elupäevadel ning ühel esinesid krambid. Kahe aasta vanuses oli nende laste areng eakohane. Kõik kolm last olid kuulusid plaanilise keisrilõike gruppi, kuid sündisid erakorralise keisrilõike teel.
Emade rasket haigestumist esines plaanilise keisrilõike grupis 102 juhul (7,3%) ning plaanilise vaginaalse sünnituse grupis 118 juhul (8,5%). Erinevus ei olnud statistiliselt oluline, p=0,29, šansside suhe 0,86 (95% usaldusintervall 0,65-1,13). Kummaski grupis oli üks ema surma juhtum.
Kõige sagedasem tüsistus emadel oli sünnitusjärgne verejooks: plaanilise keisrilõike grupis esines verekaotust üle 500 ml 98 juhul ja plaanilise vaginaalse sünnituse grupis 107 juhul, vereülekanne tehti vastavalt 66 ja 75 naisele. Eestis ema surma juhtumeid ei olnud.
Uuring viidi läbi 25 riigi 106 erinevas keskuses. Eestist osales uuringus ainsa keskusena SA Tartu Ülikooli Kliinikumi naistekliinik.
Uuringu põhieesmärgiks oli vastata küsimusele, kas plaaniline keisrilõige kaksikute puhul kui esimene kaksik on peaseisus, vähendab perinataalset suremust ja raskeid sünnitusest tingitud probleeme. Perinataalperiood hõlmab lisaks raseduse ja sünnituse ajale ka lapse esimest 28 elupäeva.
Üle maailma kaasati uuringusse 2804 kaksikut ootavat rasedat, neist 1398 randomiseeriti plaanilise keisrilõike gruppi ning 1406 plaanilise vaginaalse sünnituse gruppi. Tartu naistekliinikust osales uuringus 53 rasedast, kellest 29 sattus plaanilise vaginaalse sünnituse ja 24 plaanilise keisrilõike gruppi.
Uuringu põhitulemusena ilmnes, et plaaniline keisrilõige kaksikute puhul kui esimene kaksik on peaseisus, ei vähenda perinataalset suremust ja raskeid sünnitusest tingitud probleeme.
Järgnevatel aastatel on oodata kokkuvõtet laste neuromotoorsest arengust ja ema tervisest kahe aasta pärast. Samuti tehakse täiendavaid analüüse, näiteks analüüsitakse laste ja emade haigestumist plaanilise ja erinevatel põhjustel tehtud erakorraliste keisrilõigete korral.
Artiklid:
Uuringu põhieesmärgiks oli vastata küsimusele, kas plaaniline keisrilõige kaksikute puhul kui esimene kaksik on peaseisus, vähendab perinataalset suremust ja raskeid sünnitusest tingitud probleeme. Perinataalperiood hõlmab lisaks raseduse ja sünnituse ajale ka lapse esimest 28 elupäeva.
Üle maailma kaasati uuringusse 2804 kaksikut ootavat rasedat, neist 1398 randomiseeriti plaanilise keisrilõike gruppi ning 1406 plaanilise vaginaalse sünnituse gruppi. Tartu naistekliinikust osales uuringus 53 rasedast, kellest 29 sattus plaanilise vaginaalse sünnituse ja 24 plaanilise keisrilõike gruppi.
Uuringu põhitulemusena ilmnes, et plaaniline keisrilõige kaksikute puhul kui esimene kaksik on peaseisus, ei vähenda perinataalset suremust ja raskeid sünnitusest tingitud probleeme.
Järgnevatel aastatel on oodata kokkuvõtet laste neuromotoorsest arengust ja ema tervisest kahe aasta pärast. Samuti tehakse täiendavaid analüüse, näiteks analüüsitakse laste ja emade haigestumist plaanilise ja erinevatel põhjustel tehtud erakorraliste keisrilõigete korral.
Artiklid:
Barrett JF, Hannah ME, Hutton EK, Willan AR, Allen AC, Armson BA, Gafni A, Joseph KS, Mason D, Ohlsson A, Ross S, Sanchez JJ, Asztalos EV; the Twin Birth Study Collaborative Group. A Randomized Trial of Planned Cesarean or Vaginal Delivery for Twin Pregnancy.
N Engl J Med. 2013 Oct 3;369(14):1295-1305.
Täiendavad materjalid: http://www.nejm.org/doi/suppl/10.1056/NEJMoa1214939/suppl_file/nejmoa1214939_appendix.pdf
Lühikokkuvõte tulemustest
Üle maailma kaasati uuringusse 2804 kaksikut ootavat rasedat, neist 1398 randomiseeriti plaanilise keisrilõike gruppi ning 1406 plaanilise vaginaalse sünnituse gruppi. Tartu naistekliinikust osales uuringus 53 rasedast, kellest 29 sattus plaanilise vaginaalse sünnituse ja 24 plaanilise keisrilõike gruppi.
Kas emad, kes sattusid plaanilise keisrilõike gruppi olid sarnased emadega, kes sattusid plaanilise vaginaalse sünnituse gruppi?
Esmalt hinnati kas emad olid randomiseerimise ehk juhusliku valiku tegemise hetkel sünnituse kulgu mõjutavate tegurite osas sarnaste näitajatega. Leiti, et mõlemas grupis oli võrdsel määral üle 30-aastased emasid (45,4%); korduvsünnitajaid oli kummaski grupis 61,5%. Plaanilise keisrilõike grupi emadel oli varem keisrilõiget olnud 7,2% ning vaginaalse sünnituse grupis 7%. Ultraheliuuringu põhjal hinnatud oletatav esimese kaksiku sünnikaal oli mõlemas grupis täpselt sama, 2238g, teise kaksiku oletatav sünnikaal oli 2223g plaanilise keisrilõike grupis ja 2232g plaanilise vaginaalse sünnituse grupis. Ühemunakaksikuid oli kummaski grupis 24%. Seega olid sünnituse plaani koostamise ajal eelnevad näitajad sarnased.
Sünnituse kulg
Plaanilise keisrilõike grupis toimus sünnitus keisrilõike teel 1252 juhul (89,9%), 11 juhul (0,8%) oli tegemist kombineeritud sünnitusega (esimene kaksik sündis vaginaalselt, teine keisrilõike teel) ning 129 juhul (9,3%) sünnitati vaginaalsel teel. Peamine põhjus, miks plaaniline keisrilõige asendati vaginaalse sünnitusega, oli ema soov ise sünnitada.
Plaanilise vaginaalse sünnituse grupis toimus vaginaalne sünnitus 783 juhul (56,2%), 59 juhul (4,2%) oli tegemist kombineeritud sünnitusega ja 551 juhul (39,6%) keisrilõikega. Keisrilõike sagedasemateks põhjuseks olid ühe või mõlema kaksiku seisundi halvenemine (194 juhul), vaginaalseks sünnituseks ebasoodne kaksiku asend (116 juhul) ja ema soovimatus ise sünnitada (144 juhul). Eestis sünnitas 24-st keisrilõike grupi rasedast 21 keisrilõike teel (87,5%) ning 3 juhul vaginaalselt ning 29 plaanilise vaginaalse grupi rasedast teostati keisrilõige 9 juhul (68,9% sünnitati vaginaalselt, nagu planeeritud).
Vastsündinute ja emade tervis
Vastsündinute rasket haigestumist ja surma esines plaanilise keisrilõike grupis 60 juhul (2,2% kõikidest selle grupi vastsündinutest) ning plaanilise vaginaalse sünnituse grupis 52 juhul (1,9%). Erinevus ei olnud statistiliselt oluline (p=0,49). Võrreldes vaginaalsel teel sündinud kaksikutega, oli keisrilõike teel sündinud laste šanss raske tüsistuste tekkeks samaväärne: 1,16 kordne (95% usaldusintevall 0,77-1,74).
Eestis sündinud uuritavatest kaksikutest vajasid kaks enneaegselt sündinud last hingamisprobleemide tõttu kunstliku hingamist esimestel elupäevadel ning ühel esinesid krambid. Kahe aasta vanuses oli nende laste areng eakohane. Kõik kolm last olid kuulusid plaanilise keisrilõike gruppi, kuid sündisid erakorralise keisrilõike teel.
Emade rasket haigestumist esines plaanilise keisrilõike grupis 102 juhul (7,3%) ning plaanilise vaginaalse sünnituse grupis 118 juhul (8,5%). Erinevus ei olnud statistiliselt oluline, p=0,29, šansside suhe 0,86 (95% usaldusintervall 0,65-1,13). Kummaski grupis oli üks ema surma juhtum.
Kõige sagedasem tüsistus emadel oli sünnitusjärgne verejooks: plaanilise keisrilõike grupis esines verekaotust üle 500 ml 98 juhul ja plaanilise vaginaalse sünnituse grupis 107 juhul, vereülekanne tehti vastavalt 66 ja 75 naisele. Eestis ema surma juhtumeid ei olnud.
